29. aprill

PÜHA SIENA KATARIINA, NEITSI JA KIRIKU DOKTOR - EUROOPA KAITSEPÜHAK

1347-1380
Kirikupüha

PALVE
Tõe Jumal, kes Sa õndsas Katariinas
oma Poja kannatuste vaatlemise
ja Kiriku teenimise läbi
taevase armastuse leegi süütasid,
luba, et Su rahvas Jeesuse müsteeriumide varal
Tema ilmutuse kirkusest
alaliselt rõõmu tunda võiks tunda
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

Katariina oli noorim pere kahekümne viiest lapsest. Juba lapsepõlves igatses see kaunis, elav, tahtejõuline tütarlaps Jumala armastamise ja teenimise järele. 16-aastaselt sai temast dominiiklaste ordu tertsiaarnunn. Katariina enda sõnade järgi tahtis ta saada just kolmanda ordu õeks, kuna see oli kõige raskem ike, mida üks inimene, eriti naisterahvas, võis endale võtta, et Issandat teenida. "Vaesed ja viletsad on Kristusele kõige lähemal", ütles Katariina. Ta veetis kolm aastat üksinduses ja palves ning tema hing armus "Jumala tõesse". Katariina armastas ise ja kuulutas kõigile, kes teda kuulata tahtsid, Kristuse suurest armastusest. Ta ütles: "Jeesus on mulle näidanud saladusi, mida mu hing iial pole aimanud. Kui suur on ka Issanda viha, veel suurem on ta armastus. Ta pani oma risti mu õlgadele ning ulatas mulle õlipuuoksa, käskides mind minna ja kõigile suurt rõõmu kuulutada. Rõõmustage sellepärast, kui teil on kõige raskem, ja armastage üksteist ka kõige suuremas valus."
Põetamistöö viis ta kokku vähi- ja leeprahaigetega. Kuid Katariina on ka öelnud, et peamine ülesanne ei ole ravitseda inimeste kehasid, vaid päästa nende hingi. Ta külastas vanglas süüdimõistetuid, lootes neid veenda tegema rahu Jumalaga.
Tal oli õpilasi, kuid üldiselt äratasid tema vagadus ja üleloomulikud võimed kadedust ja kahtlusi. Kolm korda pidi ta isegi dominiiklaste kapiitlile Firenzes aru andma. Tema ainsateks toetajateks ja kaitsjateks olid pihiisa Raimondo ja Vallombrosa munk don Giovanni.
Koos oma õpilastega reisis Katariina palju ning kutsus inimesi üles vastama Jumala armastusele patukahetsuse, meeleparanduse ja ustavusega. "Ilma armastuseta ei ole meie midagi, aga armastus äratab ka kõik teised voorused, lõpetab vaenu ja annab rahu...", on ta öelnud.
Katariina dikteeris oma müstilise "Dialoogid", mida ta ise lihtsalt "Raamatuks" või "Minu raamatuks" nimetas. Tänini on mõjus tema Jumalamääratlus: "Jumal on Tema, kes on, ja mina olen see, kes ei ole". Säilinud on ka 381 kirja oma vaimse perekonna liikmetele ja paljudele ühiskondlik-poliitiliselt tähtsatele isikutele. Katariina õpilaste poolt on kirja pandud ka tema 26 palvet. Kõik tema teosed on dikteeritud, sest ta ei omanud mingit formaalset haridust.
1375. aastal hakkas Katariina osalema aktiivselt poliitikas. Ta püüdis veenda paavst Gregorius XI Avignonist Rooma naasma ning sobitas rahu Firenze ja paavsti vahel. Järgmine paavst, Urbanus VI, oli veendunud Katariina aususes ja arukuses ning kutsus ta Rooma ja palus teha seal selgitustööd oma positsiooni tugevdamiseks.
21. aprillil 1380 tabas äärmiselt kurnatud Katariinat halvatushoog ja kaheksa päeva pärast ta suri, olles vaid kolmkümmend kolm aastat vana. Surma oodates muutusid selgelt nähtavateks Kristuse haavad ta kätel. Ta sõber ja pihiisa Raimondo de Capua kirjutas Katariina eluloo - "Sienast pärit püha Katariina elu". 1461 kuulutas paavst Pius II Katariina pühakuks. Tema põrm on Sta Maria Sopra Minerva Kirikus Roomas.
1970 kuulutas paavst Paulus VI Katariina Kiriku Doktoriks.

Itaalia ja Euroopa kaitsepühak.

Allikad: "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid," koostanud Kristi Tarand; Õde Wendy "Pühakuteraamat"; George Ferguson "Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis"; internet