Angelus 2. jaanuaril 2005
Vatikan. Usk õpetab meid, et isegi kõige suuremate läbielamiste puhul, nagu seda oli tragöödia Kagu-Aasias, - "ei jäta Jumal meid kunagi maha". Nii ütles Paavst Johannes-Paulus II, lugedes Angelust 2. jaanuaril, 2005. aasta esimesel pühapäeval, pöördudes kõigi usklike poole, kes olid kogunenud Püha Peetruse platsile Roomas. "Kunagi ei tohi jätta lootust, nagu ka Jumal ei jäta meid kunagi".
"Jumala Sõna - ütles Püha Isa - on igavene Tarkus, mis toimib nii kosmoses kui ajaloos." Tarkus, mis "avaldus täiuslikult Loomise saladuses, et luua elu, armastuse ja rahu kuningriik." "Lapsuke Petlemmast ongi see, kes enne oma lunastavat surma jättis meile sõnumi armastada üksteist, nii nagu Tema armastas meid," jätkas Püha Isa.
1. jaanuaril, Jumalaema Suurpühal, mis kattus Ülemaailmse Rahupäevaga (tähistati 38. korda), pöördus Johannes Paulus II hommikuse Missa jutluses erilise tervitusega nende maade esindajate poole, kes said kannatada suures looduse kataklüsmis. Jutluse leitmotiiviks oli sõnum: ära lase ennast kurjusel võita, vaid võida kurjus heaga.

03.01.2005 www.radiovaticana.com