Angelus kristliku ühtsuse palvenädalal, 22. jaanuaril 2006
BENEDICTUS XVI

Püha Peetruse väljak
22. jaanuar 2006

Kallid vennad ja õed!

Sel pühapäeval tähistame iga-aastaselt 18.-25. jaanuaril toimuva Kristliku Ühtsuse Palvenädala keskpunkti. See eelmise sajandi algul sündinud algatus on läbi teinud positiivse arengu ja esitleb üha enam oikumeenilist ideed, milles kristlased üle maailma erinevatest konfessioonidest palvetavad ja mõtisklevad sama piibliteksti üle.

Selle aasta läbiv teema on valitud Matteuse evangeeliumi 18. peatükist, juhatades meid nende Jeesuse õpetuste juurde, mis rõhutavad tema jüngrite ühtsust. Muuhulgas kinnitab see: "Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas. Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas" (Matteus 18:19-20).

Nendes Issanda Jeesuse sõnades on palju usaldust ja lootust! Eriti kutsuvad need kristlasi paluma koos Jumalat täieliku ühtsuse eest nende vahel, mida südantliigutavalt tungivalt palus Isalt Kristus ise viimsel õhtusöömaajal (vrdl. Johannes 17:11, 21, 23). Saame aru, miks on nii tähtis, et meie, kristlased, anume ühtsuse andi jonnaka järjekindlusega. Kui me oma usus nii teeme, võime olla kindlad, et meie palvet võetakse kuulda. Me ei tea, kuna või kuidas, see ei olegi meile teadmiseks, kuid me ei tohi kahelda, et ühel päeval oleme "üks", nagu Poeg ja Isa on üks Püha Vaimuga.

Palve ühtsuse eest on oikumeenilise liikumise hingeks, mis, tänu Jumalale, teeb edusamme kogu maailmas. Muidugi ei puudu raskused ja katsumused, kuid neil on oma vaimne kasu, nad juhivad meid kannatlikkuse ja sihikindluse poole, et kasvaks meie vennalik armastus. Jumal on armastus ja ainult siis, kui pöördume tema poole ning võtame vastu tema Sõna, saame me kõik ühineda Kristuse Müstilises Kehas.

Väljend "Jumal on armastus", ladina keeles "Deus Caritas est", on minu esimese, kolmapäeval, 25. jaanuaril, Püha Pauluse pöördumispäeval ilmuva entsüklika pealkiri. Olen õnnelik, et see langeb kokku Kristliku Ühtsuse Palvenädala lõpetamisega. Sel päeval lähen ma Püha Pauluse Basiilikasse, et osaleda vespril, millest võtavad osa teiste kirikute ja kiriklike kogukondade esindajad. Las Neitsi Maarja, Kiriku Ema, kostab meie eest.

[Pärast Angeluse palvet, tervitas paavst palverändureid kuues keeles. Itaalia keeles ütles ta: ]

500 aastat tagasi, 22. jaanuaril 1506 tervitas ja õnnistas paavst Julius II esimesi Ðveitsi kaardiväelasi, kes tulid Rooma tagama tema isiku ja Apostliku Palee kaitset. Nii sündis paavsti Ðveitsi kaardivägi. Meenutades seda ajaloolist sündmust, tervitan rõõmuga kõiki, kes valmistasid ette need silmapaistvad üksused, ja tänulikkuse ning tunnustuse märgiks annan neile oma südamliku ja erilise apostliku õnnistuse.

[Benedictus XVI lisas inglise keeles:]

Tervitan kõiki ingliskeelt rääkivaid külalisi, kes on tulnud kuulama tänast Angelust. Palugem Kristlaste Ühtsuse Palvenädalal Issandat, et kõik Tema järgijad oleksid üks, et maailm usuks (vrdl. Johannes 17:20-21). Et kõik kristlased tõhustaksid oma püüdeid olles tõe ja armastuse ehitajaiks!

[Rääkides taas itaalia keeles, ütles Püha Isa: ]

Mures paljude rahvusvaheliste situatsioonide pärast pöörduvad mu mõtted täna Aafrikasse, eriti aga Elevandiluurannikule, kus jätkuvad tõsised pinged maa erinevate sotsiaalsete ja poliitiliste komponentide vahel. Kutsun kõiki jätkama konstruktiivset dialoogi, et saavutada lepitust ja rahu. Usaldan need intensiooonid Püha Neitsi, keda Elevandiluuranniku elanikud nii armastavad, eestkostele.
Vaata lisaks: Kristliku ühtsuse palvenädala palved

Tõlge: neitsimaarja.ee