Vaimulikke ametinimetusi

VAIMULIKKE AMETINIMETUSI LÄÄNEKIRIKUS

Isa Vello Salo

Pühitsusastmeid on kolm: diakon, preester ja piiskop; pühitsuse saanute üldnimetuseks on vaimulik (kleerik); kiriklikke ametinimetusi on aga suur hulk, neile lisanduvad aunimetused. Kogu kiriklikes ametites teenivat vaimulikkonda e kleerust (>kr liisutud) nimetatakse hierarhiaks (>kr püha kord). Põhimõtteliselt koosneb hierarhia piiskoppidest (see on siinkohal siis ka ametinimetus), kes on apostlite järglased.

Territoriaalselt jaguneb Kirik piiskopkondadeks e diötseesideks. Kus usklikke vähe, antakse teatud alale esialgne nimetus (nt apostellik administratuur, vikariaat või prefektuur vms). Kui piiskopkond kasvab liig suureks, tehakse sellest peapiiskopkond: vanima osa ülemkarjane on pea-, uute oma suffragaanpiiskop.

Vaimulikud jagunevad piiskopi- ja orduvaimulikeks. Esimesed alluvad piiskopele, teised ordudele. (Piiskopiks pühitsetud orduvaimulik kuulub mõlemasse põhijaotusse; piiskopivaimulikke nimetatakse ka sekulaar- [> ld maailm] e ilmikvaimulikeks, kuid viimane nimetus on eksitav.)

Piiskopiseisusest vaimulikud

Paavst - Kristuse (NB! mitte Jumala!) asemik, ap. Peetruse ametijärglane, Kiriku kõrgeim võimukandja, Rooma linna ja kogu maailma piiskop, üleüldiste kirikukogude ja piiskoppide sinodi esimees. (Ilma paavsti loata ei tohi pühitseda piiskoppi; loata pühitsemine on illegaalne, kuid võib olla kehtiv. See eesõigus annab paavstile teatava praktilise võimu kogu kiriku üle.)

Kardinal - paavsti lähem nõuandja, tema surma puhul uue paavsti valimiskogu liige. Eluajal tavaliselt paavsti lähem nõuandja, enamasti Kiriku keskvalitsuses, nn Rooma kuurias. Kuigi kardinalid on pühitsuselt kõik piiskopid, jagunevad nad omakorda nelja liiki:
kardinalpiiskop - kardinalikongregatsiconi (kirikuministeeriumi) juhataja (nt vastab kardinalsekretäri amet ilmaliku riigi välisministri ametikohale; kardinalprorektor on kõigi mees- ja naisordude ülevaataja.
kardinalpreester - reeglina tähtsama regionaalkiriku metropoliit või peapiiskop.
kardinaldiakon - väljapaistvev teoloogiline nõuandja.

Kardinalikolleegium on kõikide kardinalide koondnimetus, paavsti valimiskogu nimi on konklaav.
Kardinale on (seisuga 2001) ametis 185, peale selle võib paavst nimetada kardinale in pectore (ld rinnas), kelle nimi antakse teada hiljem. K-kaogregatsioone on üheksa: usuõpetuse, sakramentide
kanonisatsioonide, evangelisatsiooni, piiskoppide, kleeruse, ordude, õppeasutuste ja idakirikute jaoks.

Metropoliit - kirikuprovintsi peapiiskop (kui reserveerida nimetus ülempiiskop titulaarpiiskoppidele).

Peapiiskop - mitme piiskopkonna juhtiv piiskop, kelle haldusala ei moodusta kirikuprovintsi.

Diötsesaanpiiskop - ühe piiskopkonna üle ülemkarjaseks nimetatud piiskop.

Ordinarius - regulaarselt ametissemääratud diötsesaanpiiskop; tal võib olla (nt haiguse korral)
koadjuutor - abipiiskop (kellele võidakse anda õigus pärida ametikoht).

Patriarh - teatavate vanade piiskopkondade aunimetus.

Priimas - ühe riigi territooriumiga samastuva kirikuprovintsi metropoliit (aunimetus).

Titulaarpiiskop - "piiskopkonnata piiskop" (nt koadjuutor; titulaarülempiiskopid määratakse tihti
paavsti nuntsiusteks (suursaadik) või legaatideks (saadik).