VAIMULIKKE AMETINIMETUSI LÄÄNEKIRIKUS
Isa Vello SaloPühitsusastmeid on kolm:
diakon, preester ja piiskop; pühitsuse saanute üldnimetuseks on
vaimulik (kleerik); kiriklikke ametinimetusi on aga suur
hulk, neile lisanduvad aunimetused. Kogu kiriklikes ametites
teenivat vaimulikkonda e kleerust (>kr liisutud) nimetatakse
hierarhiaks (>kr püha kord). Põhimõtteliselt koosneb hierarhia
piiskoppidest (see on siinkohal siis ka ametinimetus), kes on
apostlite järglased.
Territoriaalselt jaguneb Kirik
piiskopkondadeks e diötseesideks. Kus usklikke vähe, antakse teatud
alale esialgne nimetus (nt apostellik administratuur, vikariaat või
prefektuur vms). Kui piiskopkond kasvab liig suureks, tehakse sellest
peapiiskopkond: vanima osa ülemkarjane on pea-, uute oma suffragaanpiiskop.
Vaimulikud jagunevad
piiskopi- ja orduvaimulikeks. Esimesed alluvad piiskopele, teised
ordudele. (Piiskopiks pühitsetud orduvaimulik kuulub mõlemasse
põhijaotusse; piiskopivaimulikke nimetatakse ka sekulaar- [> ld
maailm] e ilmikvaimulikeks, kuid viimane nimetus on
eksitav.)
Piiskopiseisusest vaimulikud
Paavst - Kristuse (NB!
mitte Jumala!) asemik, ap. Peetruse ametijärglane, Kiriku kõrgeim
võimukandja, Rooma linna ja kogu maailma piiskop, üleüldiste kirikukogude
ja piiskoppide sinodi esimees. (Ilma paavsti loata ei tohi pühitseda
piiskoppi; loata pühitsemine on illegaalne, kuid võib olla kehtiv. See
eesõigus annab paavstile teatava praktilise võimu kogu kiriku
üle.)
Kardinal - paavsti lähem
nõuandja, tema surma puhul uue paavsti valimiskogu liige. Eluajal
tavaliselt paavsti lähem nõuandja, enamasti Kiriku keskvalitsuses, nn
Rooma kuurias. Kuigi kardinalid on pühitsuselt kõik piiskopid,
jagunevad nad omakorda nelja liiki:
kardinalpiiskop -
kardinalikongregatsiconi (kirikuministeeriumi) juhataja (nt
vastab kardinalsekretäri amet ilmaliku riigi välisministri
ametikohale; kardinalprorektor on kõigi mees- ja naisordude
ülevaataja.
kardinalpreester - reeglina
tähtsama regionaalkiriku metropoliit või peapiiskop.
kardinaldiakon -
väljapaistvev teoloogiline nõuandja.
Kardinalikolleegium on
kõikide kardinalide koondnimetus, paavsti valimiskogu nimi on
konklaav.
Kardinale on (seisuga 2001) ametis 185, peale selle võib paavst nimetada kardinale in pectore (ld rinnas), kelle nimi antakse teada hiljem. K-kaogregatsioone on üheksa: usuõpetuse, sakramentide
kanonisatsioonide, evangelisatsiooni, piiskoppide, kleeruse, ordude, õppeasutuste ja idakirikute jaoks.
Kardinale on (seisuga 2001) ametis 185, peale selle võib paavst nimetada kardinale in pectore (ld rinnas), kelle nimi antakse teada hiljem. K-kaogregatsioone on üheksa: usuõpetuse, sakramentide
kanonisatsioonide, evangelisatsiooni, piiskoppide, kleeruse, ordude, õppeasutuste ja idakirikute jaoks.
Metropoliit -
kirikuprovintsi peapiiskop (kui reserveerida nimetus ülempiiskop
titulaarpiiskoppidele).
Peapiiskop - mitme
piiskopkonna juhtiv piiskop, kelle haldusala ei moodusta
kirikuprovintsi.
Diötsesaanpiiskop - ühe piiskopkonna üle ülemkarjaseks nimetatud piiskop.
Diötsesaanpiiskop - ühe piiskopkonna üle ülemkarjaseks nimetatud piiskop.
Ordinarius - regulaarselt
ametissemääratud diötsesaanpiiskop; tal võib olla (nt haiguse
korral)
koadjuutor - abipiiskop
(kellele võidakse anda õigus pärida ametikoht).
Patriarh - teatavate vanade piiskopkondade aunimetus.
Patriarh - teatavate vanade piiskopkondade aunimetus.
Priimas - ühe riigi
territooriumiga samastuva kirikuprovintsi metropoliit
(aunimetus).
Titulaarpiiskop -
"piiskopkonnata piiskop" (nt koadjuutor; titulaarülempiiskopid
määratakse tihti
paavsti nuntsiusteks
(suursaadik) või legaatideks
(saadik).