21. aprill

PÜHA ANSELM, PIISKOP ja KIRIKU DOKTOR

u.1033 Aosta - 1109 Canterbury

PALVE
Suur Jumal, kes Sa püha piiskop Anselmi
tarkust nõutama ja õpetama ajendasid,
tee meie usk mõistuspäraseks,
et rõõmsa südamega Su käske peaksime
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

Anselm oli Lombardia aadliku poeg. Ta üritas juba 13-aastaselt benediktiinide kloostrisse astuda, kuid isa ei lubanud. Aastal 1056 lahkus ta kodust ja läks sugulaste juurde Burgundiasse, et seal õppima asuda. Edasi Normandiasse, kus tutvus kuulsa õpetlase munk Lanfranciga ja astus 1060 Beci kloostrisse. Siin õppis ta tundma Augustinuse töid ja kirjutas ka ise, kuid midagi sel ajal kirjutatud töödest pole säilinud. Kui Lanfranc Ceni läks, sai Anselmist kloostri prior, 1078 nimetati ta kloostri abtiks. 1093 valiti ta Canterbury peapiiskopiks kolm aastat varem surnud Langranci asemele.
Ta sattus peagi konflikti William Rufusega, rõhutades kirikuvõimu prioriteeti ilmaliku ees ja saadeti 1097 maalt välja. Pagenduses kirjutas ta traktaadi "Cur Deus Homo", mis käsitleb inkarnatsiooni. Pärast William II surma 1100 aastal pöördus Anselm Inglismaale tagasi, kuid sattus kohe vastuollu uue kuninga Henry Iga. 1103 saadeti ta Rooma ning paavst Paschalis IIl õnnestus saavutada kompromiss ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Henry I nimetas Anselmi nüüd regendiks.
Anselmi peamiseks eesmärgiks oli kirikuvõimu tugevdamine.
1586. aastal on teda nimetatud Rooma martüroloogias, 1720 nimetati ta Kiriku doktoriks. Teda peeti kõige olulisemaks kristlikuks autoriks Aristotelese ja Aquino Thomase vahel. Tema "Proslogioni" - ontoloogilist tõestust Jumala olemasolust - kasutatakse tänaseni teoloogilistes ja filosoofilistes aruteludes. Anselm jutlustas ka preestrite tsölibaadi tähtsusest ja astus välja orjakaubanduse vastu.
Anselm suri Canterburys 21. aprillil 1109. Tema sekretär Eadmer kirjutas ta eluloo, milles teda kujutatakse hea, leebe mehena.
Tema elu ja õpetuse võtmesõnadeks olid: "Usk, mis püüab mõista ja mõistus usus teenistuses."

Allikas: "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid," koostanud Kristi Tarand.

Tagasi>