16. juuli
KARMELI MÄE PÜHA NEITSI MAARJA
KOLLEKT
Aidaku meid Issand,
püha Neitsi Maarja kiiduväärt eestkoste,
et tema armurohkel vahendusel sellele mäele tõuseksime,
kus Kristus ise on aset võtnud,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
Umbes 12. sajandil asusid ristisõdijad ja palverändurid elama pühal maal Karmeli mäel Eelija kaevu lähedal asunud võlvkoobastiku juurde. Nad valisid oma erakuelu eeskujuks Vana Testamendi prohvet Eelija, kes oli "ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast"(1Kn 19,10). Hiljem moodustasid nad pühale Neitsi Maarjale pühendatud karmeliitide ordu ehk Õndsaima Karmeli Mäe Neitsi Maarja Vendade ordu.
Vennad elasid ranges askeesis ja vaesuses eremiitidena. 1206-1214 pöördusid nad Jeruusalemma patriarhi Albertuse poole, et neile antaks reegel või formula vitae. Reegli kavandas Albertus ja 1247. aastal kinnitas selle paavst Innocentius IV. Innocentius muutis ka vendade kogukonna kerjusmunkade orduks ja võttis vastu reegliparandused, milles olid ette nähtud hingehoiutegevus ja teadustöö võimalus. Algne reegel käskis nii "päeval kui öösel Issanda seadusi järgida" ja "palves valvet pidada" kui ka pattu kahetsedes ja liha suretades üksinduses elada. Nad elasid küll ühises kloostrihoones, kuid igaüks pühendus palvetamisele peaaegu alati üksi oma kongis või selle lähedal. Reegli sissejuhatuses on rõhutatud kristliku orduelu põhipunkte: "elada Jeesust Kristust järgides ja teenida teda truult, puhta südame ja hea südametunnistusega." Sellest tulenevalt peab igaüks päeval ja öösel oma kongi jääma ja mõtisklustele pühenduma, kui pole just korra kohaselt hõivatud teiste tegevustega. Lisandusid kehaline töö, paastumine ja range vaikimine.
Juba 13. sajandil leidus naisi, kes elasid ordu ideaalide järgi. Alles paavst Nicolaus V asutas 1452. aastal naisteordud. Karmeliitide suurim müstik ja kirjanik on Teresa Avilast (1515-1581). 1587. aastal asutas ta omaette kongregatsiooni, mis 1593. aastal lõi põhiordust lõplikult lahku. Tänini eksisteerivad naisordus kaks teineteisest sõltumatut haru: nn. Vana observantsi karmeliidid ja Teresa-karmeliidid, kummalgi on oma põhikord ja juhatus.
Karmeliitide meesharu tegutseb tänapäeval hingehoiu alal, kuid tehakse ka teadustööd, näiteks kõrgkoolide õppejõududena, ning pühendutakse eriti vaimuliku elu edendamisele. Endiselt on ka eraklaid, kus vennad elavad algsete kontemplatiivsete ideaalide põhjal. Naisharu elab puhtkontemplatiivset elu ranges klausuuris ja valmistab oma kloostrites ette ordujärelkasvu.
Allikad: Kristlike ordude kultuurilugu. Koostanud Peter Dinzelbacher ja James Lester Hogg. Johannes Esto Ühing, Tartu 2004
Vaata ka:
www.carmelites.net
http://www.ocarm.org/
25. mai - püha Maria Magdalena de Pazzi, neitsi
1. oktoober - püha Jeesuslapse-Teresa (Lisieux` püha Teresa)
15. oktoober - püha Jeesuse-Teresa (Avila püha Teresa)
Aidaku meid Issand,
püha Neitsi Maarja kiiduväärt eestkoste,
et tema armurohkel vahendusel sellele mäele tõuseksime,
kus Kristus ise on aset võtnud,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
Umbes 12. sajandil asusid ristisõdijad ja palverändurid elama pühal maal Karmeli mäel Eelija kaevu lähedal asunud võlvkoobastiku juurde. Nad valisid oma erakuelu eeskujuks Vana Testamendi prohvet Eelija, kes oli "ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast"(1Kn 19,10). Hiljem moodustasid nad pühale Neitsi Maarjale pühendatud karmeliitide ordu ehk Õndsaima Karmeli Mäe Neitsi Maarja Vendade ordu.
Vennad elasid ranges askeesis ja vaesuses eremiitidena. 1206-1214 pöördusid nad Jeruusalemma patriarhi Albertuse poole, et neile antaks reegel või formula vitae. Reegli kavandas Albertus ja 1247. aastal kinnitas selle paavst Innocentius IV. Innocentius muutis ka vendade kogukonna kerjusmunkade orduks ja võttis vastu reegliparandused, milles olid ette nähtud hingehoiutegevus ja teadustöö võimalus. Algne reegel käskis nii "päeval kui öösel Issanda seadusi järgida" ja "palves valvet pidada" kui ka pattu kahetsedes ja liha suretades üksinduses elada. Nad elasid küll ühises kloostrihoones, kuid igaüks pühendus palvetamisele peaaegu alati üksi oma kongis või selle lähedal. Reegli sissejuhatuses on rõhutatud kristliku orduelu põhipunkte: "elada Jeesust Kristust järgides ja teenida teda truult, puhta südame ja hea südametunnistusega." Sellest tulenevalt peab igaüks päeval ja öösel oma kongi jääma ja mõtisklustele pühenduma, kui pole just korra kohaselt hõivatud teiste tegevustega. Lisandusid kehaline töö, paastumine ja range vaikimine.
Juba 13. sajandil leidus naisi, kes elasid ordu ideaalide järgi. Alles paavst Nicolaus V asutas 1452. aastal naisteordud. Karmeliitide suurim müstik ja kirjanik on Teresa Avilast (1515-1581). 1587. aastal asutas ta omaette kongregatsiooni, mis 1593. aastal lõi põhiordust lõplikult lahku. Tänini eksisteerivad naisordus kaks teineteisest sõltumatut haru: nn. Vana observantsi karmeliidid ja Teresa-karmeliidid, kummalgi on oma põhikord ja juhatus.
Karmeliitide meesharu tegutseb tänapäeval hingehoiu alal, kuid tehakse ka teadustööd, näiteks kõrgkoolide õppejõududena, ning pühendutakse eriti vaimuliku elu edendamisele. Endiselt on ka eraklaid, kus vennad elavad algsete kontemplatiivsete ideaalide põhjal. Naisharu elab puhtkontemplatiivset elu ranges klausuuris ja valmistab oma kloostrites ette ordujärelkasvu.
Allikad: Kristlike ordude kultuurilugu. Koostanud Peter Dinzelbacher ja James Lester Hogg. Johannes Esto Ühing, Tartu 2004
Vaata ka:
www.carmelites.net
http://www.ocarm.org/
25. mai - püha Maria Magdalena de Pazzi, neitsi
1. oktoober - püha Jeesuslapse-Teresa (Lisieux` püha Teresa)
15. oktoober - püha Jeesuse-Teresa (Avila püha Teresa)