24. juuni
PÜHA RISTIJA JOHANNESE SÜNNIPÄEV. SUURPÜHA
KOLLEKTLuba, kõikvõimas Jumal, et Sinu lähedased õndsuse teed käies
püha eelkäija Ristija Johannese julgustuse abil
tema kuulutuse täitumise, Jeesuse Kristuseni, jõuaksid,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
PÜHA RISTIJA JOHANNES
Ristija Johannes oli Jeruusalemma preestri Sakariase ja Neitsi Maarja nõbu Eliisabeti poeg. Sakarias ja Eliisabet olid Jumala ees õiged, kuid õnnetud, kuna neil ei olnud lapsi. Nad olid juba üsna eakad kui Sakariasele ilmus peaingel Gabriel, kes ütles:
"Ära karda, Sakarias,
sest su anumist on kuuldud
ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja,
ja sa paned talle nimeks Johannes.
Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist
ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
sest ta saab suureks Issanda silmis.
Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki,
ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus."
Lk 1,13-15
Sakarias ei uskunud alul ingli teadet, küsis temalt tunnustähte ja jäi ajutiselt tummaks.
Lapsekandmise ajal külastas Eliisabetti tema nõbu Maarja, kes oli ingli läbi teada saanud Eliisabeti suurest õnnest. Kui Eliisabetile sündis poeg, nõudis ta, et lapse nimeks pandaks Johannes. Aga naabrid ja sugulased ütlesid talle:
"Su suguvõsas pole kedagi
selle nimega."
Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks
last nimetada.
Sakarias palus lauakese ning kirjutas: "Johannes on tema
nimi."
Ja kõik imestasid.
Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas
rääkima, ülistades Jumalat.
Lk 1, 61-64
Püha Johannes lahkus juba lapseeas oma vanemate juurest ning asus kõrbesse elama. Tema välimuse kohta väidab Püha Markus, et
Johannese riided olid kaamelikarvadest ja ta niuete
ümber oli nahkvöö ning ta sõi rohutirtse ja metsmett.
Mk 1,6
Samuti loeme Markuse Evangeeliumist:
...nii sündis, et Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas
meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks.
Mk 1,4
Noore mehena nägi Johannes jumalikku ilmutust, milles tal kästi hakata ristima teda kuulama tulnud inimesi:
"Mina ristin veega, aga teie keskel, kuigi
teie teda ei tea, seisab juba see,
kes tuleb pärast mind. Mina ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti
päästma."
See juhtus Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes oli ristimas.
Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja
ütles: "Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.
Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees,
kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.
Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega
selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile."
Jh 1,26-31
Meeleparandusele kutsuva sõnumi mõjul lasid paljud inimesed end ristida. Ka Jeesus ise tuli Johannese juurde ja viimane ristis ta.
Johannes nõudis ka kuningas Heroodeselt, et see oma patte kahetseks, kuid viimane käskis Johannese vangistada. Vanglas kuulis Johannes Jeesuse poolt sooritatud imetegudest ja saatis kaks oma jüngrit küsima, kas ta on ikka tõeline Kristus. Jeesus ütles Johannese kohta:
"Tema ongi see, kellest on kirjutatud:
Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala,
kes tasandab sinu tee su ees.
Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat
Johannesest [---]"
Lk 7,27-28
Peamine patt, mida Johannes Heroodesele ette heitis, oli viimase abielu oma surnud poolvenna Filippuse naise Heroodiasega. Heroodias oleks meelsasti tahtnud lasta Johannese kohe hukata, kuid Heroodes kartis, kuna teadis, et Johannes on püha ja õige mees. Heroodese suurel sünnipäevapeol meeldis talle Heroodiase tütre Salome tants niivõrd, et kuningas oli valmis tüdrukule tantsu eest maksma mida tahes. Ema käskis tütrel küsida Ristija Johannese pead. Heroodes küll kahetses oma kergemeelset lubadust, kuid Johannese pea löödi maha.
Ja kui Johannese jüngrid said sellest kuulda, tulid nad ja
viisid ta surnukeha ära ning panid selle hauakambrisse.
Mk 6,29
Arvatavasti maeti Ristija Johannes Sebastesse Samaarias, kus keiser Julianus Apostata laskis ta haua hävitada.
Püha Ristija Johannes on Torino, Genova, Firenze ja ristimise kaitsepühak.
Vaata lisaks: Stseenid Püha Ristija Johannese elust