19. märtsJOOSEPIPÄEV. SUURPÜHA
PALVE
Luba, kõikvõimas Jumal,
et inimkonna lunastus,
mille alussambaks Sa püha Joosepi oled seadnud,
tema eestkostel Sinu Kirikus täituks
Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen
PÜHA JOOSEP, PÜHA NEITSI MAARJA ABIKAASA
Joosep oli küll Taaveti soost, kuid vaene mees. Saanud teada, et tema kihlatu Maarja ootab last, ei jätnud ta teda, kuigi teadis, et laps pole tema oma. Unes ilmus talle ingel, kes kinnitas, et Maarja on süütu. Petlemmas oli Joosep tarkade külaskäigu tunnistajaks. Matteuse Evangeeliumis käskis Joosepile unes ilmunud ingel tal perega Egiptusesse põgeneda. Kui süüta laste tapmine oli lõppenud, sai Joosep unes käsu kodumaale tagasi tulla.
Naatsaretis tegutses Joosep puusepana edasi. Ta oli Maarjaga kaasas, kui Jeesus ümberlõikamisele viidi ja teda templis esitleti. Viimast korda mainitakse Joosepit, kui Jeesus 12-aastasena templisse jäi. Arvatavasti suri Joosep enne Jeesuse jutlustajaks saamist, kuna Markuse Evangeeliumis märgitakse vaid Jeesuse ema ja vendi. Ristilöödud Jeesus usaldas ema eest hoolitsemise Johannesele, mis samuti laseb arvata, et Joosepit polnud enam elavate kirjas.
Joosepi austamine levis laiemalt 5. sajandist, veelgi rohkem aga 15. sajandist.
Joosepipäeva püha tähistasid esmakordselt ristisõdijatega kaasa läinud frantsiskaani mungad Jeruusalemmas XII saj. 1479. a. viis paavst Sixtus IV selle kogu Kirikus sisse. Pius IX kuulutas 1870. aastal püha Joosepi Kiriku kaitsepühakuks ja muutis tema tähtpäeva suurpühaks.
Püha Joosep on ka puuseppade, isade, tööliste kaitsepühak. Tema poole pöördutakse kahtluste ja kõhkluste korral, aga ka maja, korteri või peavarju otsinguil. Tema poole pöörduvad ka surijad.
Allikas: "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid". Koostanud Kristi Tarand.
PALVE
Luba, kõikvõimas Jumal,
et inimkonna lunastus,
mille alussambaks Sa püha Joosepi oled seadnud,
tema eestkostel Sinu Kirikus täituks
Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen
PÜHA JOOSEP, PÜHA NEITSI MAARJA ABIKAASA
Joosep oli küll Taaveti soost, kuid vaene mees. Saanud teada, et tema kihlatu Maarja ootab last, ei jätnud ta teda, kuigi teadis, et laps pole tema oma. Unes ilmus talle ingel, kes kinnitas, et Maarja on süütu. Petlemmas oli Joosep tarkade külaskäigu tunnistajaks. Matteuse Evangeeliumis käskis Joosepile unes ilmunud ingel tal perega Egiptusesse põgeneda. Kui süüta laste tapmine oli lõppenud, sai Joosep unes käsu kodumaale tagasi tulla.
Naatsaretis tegutses Joosep puusepana edasi. Ta oli Maarjaga kaasas, kui Jeesus ümberlõikamisele viidi ja teda templis esitleti. Viimast korda mainitakse Joosepit, kui Jeesus 12-aastasena templisse jäi. Arvatavasti suri Joosep enne Jeesuse jutlustajaks saamist, kuna Markuse Evangeeliumis märgitakse vaid Jeesuse ema ja vendi. Ristilöödud Jeesus usaldas ema eest hoolitsemise Johannesele, mis samuti laseb arvata, et Joosepit polnud enam elavate kirjas.
Joosepi austamine levis laiemalt 5. sajandist, veelgi rohkem aga 15. sajandist.
Joosepipäeva püha tähistasid esmakordselt ristisõdijatega kaasa läinud frantsiskaani mungad Jeruusalemmas XII saj. 1479. a. viis paavst Sixtus IV selle kogu Kirikus sisse. Pius IX kuulutas 1870. aastal püha Joosepi Kiriku kaitsepühakuks ja muutis tema tähtpäeva suurpühaks.
Püha Joosep on ka puuseppade, isade, tööliste kaitsepühak. Tema poole pöördutakse kahtluste ja kõhkluste korral, aga ka maja, korteri või peavarju otsinguil. Tema poole pöörduvad ka surijad.
Allikas: "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid". Koostanud Kristi Tarand.