4. september
PÜHA BONIFATIUS I, PAAVST 28. detsembrist 418 - 4. septembrini 422
Peale 26. detsembril 418 surnud paavst Zosimuse [417-418] matuseid sulgusid diakonid koos mõne presbüteriga järgmisel päeval Lateraani basiilikasse ja valisid uueks paavstiks ülemdiakon Eulaliuse. 28. detsembril valisid ülejäänud presbüterid aadli toetusel Theodora basiilikas paavstiks presbüter Bonifatiuse. Mõlemad mehed pühitseti 29. detsembril ametisse: Eulalius Lateraani basiilikas Ostia piiskopi poolt ja Bonifatius San Marcello kirikus üheksa piiskopi juuresolekul.
Kuna linna prefekt Symmachus toetas Eulaliust, kutsus Lääne-Rooma keiser Honorius skisma lõpetamiseks Ravennas kokku sinodi, mis ei andnud vajalikku tulemust. Seejärel soovis keiser pidada 13. juunil 419 sinodi Spoletos, kuid vahepeal tuli mõlemal valitud mehel Roomast lahkuda ja Lihavõttepühade missad oleksid jäänud Spoleto piiskopi pidada.
Bonifatius nõustus nende tingimustega, kuid Eulalius nägi keisri soovituses oma täitevvõimu piiramist, kuna ta oli pühitsetud Ostia piiskopi poolt, kelle ülesandeks oli pühitseda ametissemääratud paavste, pealegi pühitseti Eulalius Rooma ühes mõjukamas basiilikas. Eulalius pöördus Rooma tagasi ja okupeeris jõuga Lateraani basiilika. Linna prefekt ajas Eulaliuse seejärel jõuga Roomast välja ja 3. aprillil kinnitati keisri ediktiga paavstiks Bonifatius.
Bonifatius oli rahva hulgas väga populaarne. 420.a. oli ta väga haige ja kartes pärast enda surma skismat, palus ta keisrilt säilitada paavstivalimiste ajal ja selle järel rahumeelsed tingimused. Oma vastuses keelas Honorius valimisintriigid ja sätestas, et kui valituks osutuvad kaks kandidaati, loetakse valimised tühistatuks. Seega tunnustab keiser ainult üksmeelselt valitud piiskoppi.
Bütsantsi keiser Theodosius II sätestas oma konstitutsiooniga, et kõik tema valdustes olevad piiskopkonnad peavad kuuluva Konstatinoopoli alla. Kuna see konstitutsioon puudutas ka paavstile kuuluvat Tessaloonika vikariaati, oli Bonifatius I selle kehtestamise vastu.
Bonifatius I tühistas Arles`ile antud vikariaadiõigused ja taastas Marseilles`i, Vienne`i ja Narbonne`i metropoliitlikud õigused.
Bonifatius I toetas võitlust pelagianismi vastu. Aafrika piiskopite palvel kontrollis Bonifatius I kaanoneid, mida peeti ekslikult Nikaia omadeks, kuid tänu paavstile tõestati nende päritolu Serdica sinodilt.
Allikad: J.N.D. Kelly "Dictionary of the Popes."
"Pope St. Boniface I," John B. Peterson.
Transcribed by Bob Mathewson