17. september
PÜHA ROBERTO BELLARMINO, PIISKOP JA KIRIKU DOKTOR
KOLLEKT
Jumal, Igaviku Kuningas,
kes Sa püha piiskop Roberto oma Kiriku eestseisjana
imelise tarkuse ja vooruslikkusega ehtisid,
võta kuulda tema eestpalveid,
et Sinu rahvas alati rikkumatus usus püsida võiks
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
Roberto Francesco Romolo Bellarmino sündis Montepulcinos Toskaanas 4. oktoobril 1542. Tema ema vend oli kardinal Marcello Cervini, hilisem paavst Marcellus II [1555]. Bellarmino astus 1560.a. Jesuiitide ordusse, ta ordineeriti 1570.a. Hiljem õpetas ta Louvaini ülikoolis, kus ta ründas Michael Baiuse ekslikku õpetust armust ja vabast tahtest. Bellarmino kirjutas ka heebrea keele grammatika. 1576.a. nimetati ta Rooma kolledþi professoriks. Tema suurteos oli Disputationes de controversiis christianae fidei. 1592.a. nimetati Bellarmino Rooma kolledži rektoriks. 1598.a. sai temast kardinal ja 1602.a. Capua peapiiskop, selles ametis osales ta hoolekandetöös. Kui Bellarmino sai 1605.a. Vatikani Raamatukogu prefektiks, loobus ta peapiiskopi kohast. Ta osales kahel 1605.a. toimunud konklaavil ja 1621.a. toimunud konklaavil. Roberto Bellarmino suri 17. septembril 1621.
Kuna Bellarmino sattus oma vaadete tõttu paavst Sixtus V [1585-1590] põlu alla, takistas see hiljem oluliselt tema kanoniseerimist.
Roberto Bellarmino kanoniseeriti 1930.a. Pius XI [1922-1939] poolt ja 1931.a. nimetati ta Kiriku Doktoriks.
Ta on katehhesaatorite patroon.
Allikad: David Farmer "Oxford Dictionary of Saints."
"St. Robert Francis Romulus Bellarmine," Sydney F. Smith
Transcribed by Paul T. Crowley
newadvent.org > St. Robert Francis Romulus Bellarmine
Jumal, Igaviku Kuningas,
kes Sa püha piiskop Roberto oma Kiriku eestseisjana
imelise tarkuse ja vooruslikkusega ehtisid,
võta kuulda tema eestpalveid,
et Sinu rahvas alati rikkumatus usus püsida võiks
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
Roberto Francesco Romolo Bellarmino sündis Montepulcinos Toskaanas 4. oktoobril 1542. Tema ema vend oli kardinal Marcello Cervini, hilisem paavst Marcellus II [1555]. Bellarmino astus 1560.a. Jesuiitide ordusse, ta ordineeriti 1570.a. Hiljem õpetas ta Louvaini ülikoolis, kus ta ründas Michael Baiuse ekslikku õpetust armust ja vabast tahtest. Bellarmino kirjutas ka heebrea keele grammatika. 1576.a. nimetati ta Rooma kolledþi professoriks. Tema suurteos oli Disputationes de controversiis christianae fidei. 1592.a. nimetati Bellarmino Rooma kolledži rektoriks. 1598.a. sai temast kardinal ja 1602.a. Capua peapiiskop, selles ametis osales ta hoolekandetöös. Kui Bellarmino sai 1605.a. Vatikani Raamatukogu prefektiks, loobus ta peapiiskopi kohast. Ta osales kahel 1605.a. toimunud konklaavil ja 1621.a. toimunud konklaavil. Roberto Bellarmino suri 17. septembril 1621.
Kuna Bellarmino sattus oma vaadete tõttu paavst Sixtus V [1585-1590] põlu alla, takistas see hiljem oluliselt tema kanoniseerimist.
Roberto Bellarmino kanoniseeriti 1930.a. Pius XI [1922-1939] poolt ja 1931.a. nimetati ta Kiriku Doktoriks.
Ta on katehhesaatorite patroon.
Allikad: David Farmer "Oxford Dictionary of Saints."
"St. Robert Francis Romulus Bellarmine," Sydney F. Smith
Transcribed by Paul T. Crowley
newadvent.org > St. Robert Francis Romulus Bellarmine