Angelus 1. Advendi pühapäeval, 4. detsembril 2006
BENEDICTUS XVIANGELUS
Püha Peetruse väljak
I Advendi pühapäev, 4. detsember 2006
Kallid vennad ja õed
Ma soovin taaskord tänada Issandat ja ka teid selle viimastel päevadel toimunud apostelliku visiidi eest Türki: Ma tundsin, et mind saatsid ja toetasid kogu kristliku kogukonna palved. Ma tänan kogu südamest kõiki!
Järgmisel kolmapäeval üldaudientsi ajal on mul võimalik pikemalt rääkida sellest unustamatust vaimsest ja pastoraalsest kogemusest, mis ma loodan kannab head vilja aitamaks kaasa üha siiramale koostööle Kristuse jüngrite seas ning viljakale dialoogile islamiusulistega.
Ma tunnen nüüd, et pean uuesti tänama neid, kes selle reisi korraldasid ning erinevatel viisidel aitasid kaasa selle visiidi rahulikule ja viljakale kulgemisele. Eriti pean siinkohal silmas Türgi ametivõime ning sõbralikku türgi rahvast, kes pakkusid mulle nende traditsioonilise külalislahkuse väärilist lahket vastuvõttu.
Eeskätt soovin ma kiindumuse ja tunnustusega meenutada Türgis elavat kallist katoliku kogukonda. Sel pühapäeval advendiaega sisenedes mõtlen ma neile.
Mul oli võimalus kohtuda nende meie tihti rasketes tingimustes elavate vendade ja õdedega ning pühitseda nendega ka Püha Missat. Tegemist on tõesti väikese ja mitmekesise kogukonnaga, mis on täidetud entusiasmi ja usuga ning mis lootusest toetatuna elab pidevas ja intensiivses advendikogemuses.
Justkui püüdes saada võitu meie usaldamatuse üle kordab ja kinnitab liturgia meile Advendiajal, et Jumal "on tulemas": Ta tuleb, et olla meiega, igas meie olukorras; ta tuleb meie hulka elama, elama meiega ja meie sees; ta tuleb täitma neid vahemaid, mis meid eraldavad ja lahutavad; ta tuleb lepitama meid enesega ning üksteisega. Ta tuleb inimkonna ajalukku, et koputada iga hea tahtega mehe ja naise uksele, et pakkuda üksikisikutele, perekondadele ja rahvastele vennalikkuse, üksmeele ja rahu andi.
Seega on advent sõna otseses mõttes lootuse aeg, mil Kristusesse uskujaid kutsutakse püsima valvsas ja aktiivses ootuses, toidetuna palvest ja konkreetsest armastuse tõotusest. Täitku Kristuse lähenev sünnipäev kõigi kristlaste südamed rõõmu, kirkuse ja rahuga!
Et kogeda seda advendiaega ehtsamalt ja viljakandvamalt, õhutab liturgia meid vaatama Pühima Maarja poole ning vaimselt asuma koos temaga teele Petlemma koopa poole. Kui Jumal koputas tema nooruse uksele võttis Neitsi Maarja ta vastu usu ja armastusega. Paari päeva pärast mõtiskleme me tema pärispatuta saamise särava saladuse üle. Kütkestagu meid tema ilu, mis on jumaliku au peegeldus, nõnda et "Jumal, kes tuleb" leiaks igaühes meis hea ja avatud südame, mida ta saab täita oma andidega.