26. detsember
PÜHA STEFANOS, ESIMÄRTER. KIRIKU PÜHA
surn. u. 35 Jeruusalemmas

KOLLEKT
Õpeta meid Issand, armastama oma vaenlasi,
kandes meeles ja südames Stefanose eeskuju,
ning kandma palvekätel Sinu ette kõiki Kiriku tagakiusajaid
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

Stefanosest, Jeruusalemma varakristliku koguduse diakonist räägitakse Apostlite tegude 6. ja 7. raamatus. Ta vastutas ka almustejagamise eest.
Hariduse olevat ta saanud Aleksandrias.
Stefanos oli suurepärane jutlustaja. Sattunud vastuollu juutide juhtidega viidi ta kohtumõistmiseks juutide nõukogu ette. Seal pidas Stefanos jutluse, näidates end juutide ajaloo, Jeesuse elu ja Messia hea tundjana. Jutluse lõpetas ta nägemusega Kristusest taevas oma Isa paremal käel. Kohtumõistjad olid jutlusest raevunud, kihutasid ta linnast välja ja loopisid kividega surnuks. Surres palus ta Kristust oma tapjatele andestada.
Stefanose haud avastati 415. aastal Kafr Gamalos, kust tema põrm viidi Konstantinoopolisse ning sealt Rooma koos mõne kiviga, millega ta oli surnuks visatud. Euroopas on talle pühendatud mimeid kirikuid.

Stefanos on diakonite patroon, teda kutsutakse appi ka peavalu puhul.

26. detsembril pühitsetakse kaera külviperioodi seemneks ja et loomadele jätkuks toitu ja nad terved oleksid.

Allkad: "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid."
Koostanud Kristi Tarand. jm.