11. juuli

PÜHA BENEDICTUS, ABT - EUROOPA PATROON

u480 Nursia - u547 Monte Cassino
KIRIKUPÜHA

KOLLEKT
Taevase tarkuse Jumal,
kes Sa õndsa kloostriülema Benedictuse
igavesi tõdesid õpetama saatsid,
palume Sind, et Sinu armastust kõigile eelistades
ettenäidatud teed mööda avatud südamega sammuksime
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

Püha Benedictus, benediktlaste ordu asutaja, sündis Spoleto lähedal Nursias (tänapäeval Umbria). Ta õppis Roomas, kuid pettus kiiresti suurlinna elus ja hakkas juba üsna noorelt eremiidiks Subiaco mägedes. Seal sõltus ta vaid munk Romanuse toodud toidust. Kuuldused tema vagadusest levisid kiiresti ja tema juurde tuli palju jüngreid. Peagi kutsuti ta Vicovaro kloostri abtiks, kuid seda hakati peagi kahetsema, kuna tema kehtestatud reeglid olid liiga karmid.
Seejärel hakkasid paljud tema õpilased kogunema Subiacosse, kus ta organiseeris 12 väikest kloostrikogukonda, rõhutades ilmalikust elust kõrvaletõmbumist ja füüsilist tööd. 525. oli Benedictus sunnitud aga Subiacost lahkuma pahatahtlikkuse ja kuulujuttude tõttu.
Pärast jõudmist Monte Cassinosse, purustas Benedictus seal kõigepealt paganliku templi, 530. aasta paiku asus rajama suurt kloostrit. Seal koostas ta ka oma kuulsad kloostrireeglid, järgides ka Basileiose ja Cassianuse õpetusi. Benediktlaste esimeseks kohustuseks oli palvetada, õppida ja teha füüsilist tööd. Viimase puhul rõhutas ta eriti kõige mustema ja lihtsama töö tegemist kui parima Jumala teenimise viisi tunnustamist.
Benedictuse kaksikõde Scholastica sai esimeseks benediktiini nunnade kogukonna juhiks.
Benedictus olevat oma surma ette aimanud ja käskis kuue päeva jooksul haua valmis kaevata. Ta suri palvetades 21. märtsil ja maeti oma õe Scholastica kõrvale Monte Cassinosse.
1964. aastal kuulutas paavst Paulus VI ta Euroopa kaitsepühakuks.
Kuigi lääne munkluse isa suri märtsis, on tema mälestuspäeva tähistatud
VIII saj. alates paljudes piirkondades just 11. juulil.

Allikad: George Ferguson "Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis"; "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid". Koostanud Kristi Tarand.

Tagasi>