26. juuli
PÜHAD JOAKIM JA ANNA, PÜHA NEITSI MAARJA VANEMAD

KOLLEKT
Kõikvõimas Jumal, kes Sa õndsaile Joakimile ja Annale 
seda armu osutasid, 
et neist Sinu lihakssaanud Poja ema sündida võis, 
võta kuulda nende eestkostet, 
et Sinu rahvale tõotatud õndsuse pälviksime 
Kristuse, meie Issanda läbi, 
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

2. sajandist pärit legendi kohaselt olid Joakim ja Anna neitsi Maarja vanemad, kes põlvnesid kuningas Taaveti soost. Nende suureks kurvastuseks polnud neil lapsi. Ühel pühal viis Joakim templisse topeltohvri, mida ülempreester keeldus vastu võtmast, kuna Joakim ei olnud ühegi Iisraeli lapse isa. Ta läks kurvalt kõrbesse ja paastus seal 40 päeva. Anna aga jäi koju ja läks usupüha viimasel päeval aeda palvetama. Palvete peale ilmus ingel lubadusega, et ta saab lapse. Mägedes lambaid karjatavale Joakimile ilmus samuti ingel, kes ka talle rõõmusõnumi teatas. Anna tõotas lapse Jumalale pühendada ja nii sündiski Maarja.

Anna austamine oli 6. saj., kui Justinianus Konstantinoopolis talle kiriku pühitses, üldtuntud. Napolis pühitseti juba 10. saj. Anna eostumise päeva. Kui 12. saj. hakkas rohkem levima Maarja-austamine, hakati rohkem huvituma ka tema vanematest. Maarja ja Joakim on alati olnud kristliku abielu musternäiteks. 

Allikad: "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid," koostanud Kristi Tarand; George Ferguson "Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis"; internet

Tagasi>