25. mai

PÜHA BEDA AUVÄÄRNE, PREESTER ja KIRIKU DOKTOR

PALVE
Ülima tarkuse Jumal,
kes oma Kirikule
püha preester Beda harituse läbi
kuulsust tõid,
luba meil tema tarkusest kinnitust
ja tema eestkostest abi leida
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinaga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

Sündis Wearmouth'i kloostri valdustes Inglismaal 673. a. Benediktiini munk. Oli püha Benedictus Biscop'i õpilane. Ordineeriti preestriks 702 Beverly püha Johannese poolt. Teenis Jumalat nii suuliselt õpetades kui kirikuisade ja Pühakirja kohta uurimusi kirjutades. On kirjutanud ka ajaloost, retoorikast, matemaatikast, muusikast, astronoomiast, luulest, grammatikast, filosoofiast.
Oli oma aja õpetatumaid mehi. Tema kirjutise Historia Ecclesiastica põhiteemaks on Kiriku vaimsuse, õpetuse ja kultuuri koosmõju vägivalla ja barbaarsuse vastu. Meie teadmised Inglismaast enne 8. sajandit pärinevad suures osas Beda kirjutistest. Ta suri 735. a.
Kanoniseeriti paavst Leo XIII poolt 1899, samal aastal kuulutati ka Kiriku doktoriks.
Lektorite kaitsepühak.

...........................................................................

PÜHA GREGORIUS VII, PAAVST

PALVE
Anna Issand, oma Kirikule
kindluse vaimu ja janu õiguse järele,
milles Sa paavst Gregoriuse nii ülevaks tegid,
et ta ülekohtule vastu astudes
vankumatult kõige hea ja õiglase eest seisis
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

Gregorius VII oli paavst 22. aprillist 1073 25. maini 1085. Hildebrand sündis 1020. aasta paiku Toskaanas talupoja peres ja alustas oma vaimulikukarjääri paavst Gregorius VI (1045-46) kaplanina, saates Gregoriust tema kukutamise järel eksiili Kölni. Gregorius VI surma järel viibis Hildebrand mõnda aega Cluny's, kuid paavst Leo IX (1049-54) kutsus ta tagasi Rooma, kus ta ordineeriti ja nimetati Rooma varahoidjaks ja Püha Pauluse kloostri prioriks. 1054.a. ja 1056.a. viibis ta Prantsusmaal ja 1057.a. Saksamaal misjonireisidel. 1059.a. sai temast ülemdiakon, kuna eelmine paavst Stepphanus IX (1057-58) võttis Rooma vaimulikkonnalt ja rahvalt vande, et tema surma järel ei valitaks paavsti enne kui Hildebrand on oma järjekordselt misjonilt jõudnud tagasi, kuid rühm aadlikke rikkus vannet ja seadis Stephanuse surma järel võimule Benedictus X. Kui Hildebrand jõudis tagasi Rooma, valiti uueks paavstiks Nicolaus II. Oma mõju tõttu oli Hildebrand kirikupoliitika kujundaja paavstide Leo IX, Victor II, Stephanus IX, Nicolaus II ja Alexander II ajal.
Gregorius VII lasi end ametisse pühitseda 29. juunil, apostlite Peetruse ja Pauluse päeval. Olles näinud 1035-48 valitsenud paavstide keerulist poliitilist olukorda, vaimulikkonna sekulariseerumist ja ilmalike valitsejate püüdlusi mõjutada paavste, sai Gregoriusest mõjukas paavst, kes reformeerimise läbi soovis neid probleeme likvideerida. Vaimulikkonna kõlbluse eest seistes kinnitas Gregorius VII varasemate paavstide otsuste alusel tsölibaadi kohustuse. Ta rõhutas paavsti võimu ülimuslikkust ilmaliku võimu üle. Investituuritüli tõttu (õigus määrata vaimulikke) pani paavst keiser Heinrich IV kirikuvande alla, sest Saksa piiskopid olid paavsti 1076.a. tagandanud. Seejärel muutus poliitiline olukord Saksamaal keisri jaoks keeruliseks ja 1077.a. käis Heinrich IV Canossas oma õigusi taastamas. Jõudnud tagasi Saksamaale, lõi keiser seal korra majja ja 1080.a. pani paavst ta uuesti kirikuvande alla, tagandades ta troonilt ja nimetades uueks keisriks švaabi Rudolfi, kes varsti suri. Seepeale lasi Heinrich IV uueks paavstiks valida Ravenna peapiiskopi, kes nimetas end Clemens III. Heinrichi tungimisel Rooma lahkus Gregorius VII Monte Cassinosse ja sealt Salernosse, kus ta suri.

Allikad: J.N.D Kelly "Dictionary of Popes."
"Pope Gregory VII," Thomas Oestreich
Transcribed by Janet van Heyst http://www.newadvent.org/cathen/06791c.htm

...................................................................

MARIA MAGDALENA DE' PAZZI, NEITSI

PALVE
Rüvetamatuse Jumal,
kes Sinu armastust järginud Maria Magdalena
taevaste kingitustega ehtisid,
lase meil teda tänasel päeval austades
tema vaimsest puhtusest ja ennastsalgavusest eeskuju võtta
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

Püha Maria Magdalena de' Pazzi sündis Firenzes 1566. a. Jumalakartuses üleskasvatatud, astus ta karmeliitide ordusse, kus veetis oma elupäevad tagasitõmbununa, enda ärasalgamises ja palves Kirikus läbiviidavate reformide eest. Ta juhtis paljusid täiuslikkuse teele. Jumal kinnitas tema pühadust paljude imetegudega. Ta suri 25. mail 1607. a.
Kanoniseeriti 1669. a. paavst Clemens IX poolt.