1. november
KÕIGI PÜHAKUTE SUURPÜHA

KOLLEKT
Kõikvõimas Igavene Jumal, 
kes Sa kõiki pühakuid nende teenete eest 
kogu Kirikus ühel päeval austada lased, 
me palume Sind, osuta meile, 
kuulda võttes nii paljusid eestkostjaid, 
hädavajalikku armu, 
et Sinu lepituse küllusest osa saaksime 
Kristuse, meie Issanda läbi, 
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

"Pühade osaduses „kristlaste vahel – olgu need juba taevases kodus, puhastustules hüvitamas või alles oma maisel teekonnal – eksisteerib tõepoolest püsiv armastusside," ütleb Katekismus. Selleks armastussidemeks kogu Kirik tähistab 1. novembril pühakutepäeva ehk Kõigi Pühakute Suurpüha, et olla kõigi pühakutega pühade osaduses. Kompendium ütleb: "Pühade osadus: see väljend viitab ka osadusele pühade isikute (sancti) vahel, st nende vahel, kes armu läbi on ühendatud surnud ja ülestõusnud Kristusega. Mõned käivad alles maist rada, teisi-siit elust lahkunuid-puhastatakse ja neid aitavad ka meie palved. Kolmandad saavad juba osa Jumala kirkusest ning paluvad meie eest. Kõik koos on nad Kristuse üks pere - Kirik - Kolmaina Jumala auks ja Kiituseks". Sellel pühal koos palvetatakse kõikide pühakute eeskostel.

Pühakute päeva traditsioon pärineb 7. sajandist, kui paavst Bonifacius IV kinnitas ametlikult pühakutepäeva. Hiljem, 8. sajandil paavst Gregorius III, algse 13. mai asemel nimetas 1. novembri Kõigi Pühakute Pühaks, mida tähistatakse tänaseni.


Tagasi>